• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • 13.11.14, 15:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Muld: piimakvoodi kadumine toob kasvu

Trigon Dairy Farming Estonia ASi juht Margus Muld sõnas EPKK Piimafoorumil, et ka nende ettevõtete tegevust mõjutab piimakvoodi kadumine kõvasti. „Piimakvootide kadumisel oleme plaaninud veel kasvada, laiendades olemasolevaid farme ja ostes uusi farme," ütles Muld.
Trigon Dairy Farming Estonia ASi juht Margus Muld
  • Trigon Dairy Farming Estonia ASi juht Margus Muld Foto: Andres Haabu
Eilsel Piimafoorumil leidis taas kord käsitlust piimakvootide teema, mis sest, et kvoodid uuest aastast kaovad. Piimakvoote on rakendatud juba viimased 10 aastat. Suure tõenäosusega ületab Eesti sel, viimasel kvoodiaastal kvooti kuni 6 %. Samas seisus on ka teised ELi liikmesriigid.
1. aprillil 2014 alanud viimasel kvoodiaastal on Eestile määratud piima tootmiskvoot 692 926 tonnini, sellest 686 682 tonni tarnekvooti ning 6 244 tonni otseturustamiskvooti, mis on sama palju kui eelmisel kvoodiaastal.
Loe pikemalt Äripäeva teemaveebist http://www.pollumajandus.ee/
 
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele